Näitus on pühendatud meie hulgast varalahkunud noore ekspressionisti ja kunstiteadlase Eva Elise Olli (24.09.1988 - 16.02.2023) mälestuseks. Eva Elise Oll oli Tartust pärit maalikunstnik ja kunstiajaloolane, kes viljeles figuraalset ja ekspressiivset maalikunsti. Tartu Ülikoolis õppis ta algselt kirjandust ja rahvaluulet ning hiljem läbis kunstiajaloo stuudiumi. Tartu Kõrgemas Kunstikoolis täiendas ta end maalimise erialal aastatel 2008 - 2011.

 

Näituse proosalisem eesmärk on koondada tunnetuslikul tasemel sarnase kunstnikukäekirjaga noorema põlvkonna kunstnikke, kelle loomingut iseloomustatakse sageli ühise märksõnaga -ekspressionism. Ühisosa klassikalise saksa ekspressionismiga on konstrueeritult otsides olemas, olgu selleks Ingmar Roometsa, Danel Kahari, Grisli Soppe-Kahari kohatine maaliline metsikus Die Brücke vaimus või teatav art brut hullus Eva Elise Olli ja Ralf Sannikovi loomingus. Luisa Greta Vilo fotodele on omane kontrastidele toetuva vahetu inimkeha ekspressiivne kujutamine. Kauri Kallase keraamikas domineerib koopamaalinguline mänglevus.

 

Samas ühendab näitusel osalevate kunstnike loomingut midagi rohkemat, kui pelgalt paigutine sarnasus klassikutega. Nad kõik kujutavad inimest, tema lihalikku ihu ja nägu, milles peegeldub puhas emotsioon oma täies tooruses ja aususes - ürgaususes. Loomingulises vahetuses, isegi süüdimatus robustsuses, kuid mitte eesmärgiga šokeerida, püüdlevad kunstnikud jõuda kaasaegsuse kihi alla mattunud primitiivsuseni, inimeseks olemise tuumani. Kunstnikud analüüsivad oma loomingus nii isiklikke kui kollektiivseid kasvamisi, kontakteerudes oma tunnete ja emotsioonidega, seeläbi mõtestades iseenese kogemust inimesena. Kergemad emotsioonid on helgemad ja lihtsamad inimvaimule. Raskemaid emotsioone ollakse harjunud alla suruma, kuid nende valus ja segaduses on võrdväärselt ilu ja helget headust, inimlikkust, loomulikkust ja eelkõige ausat transformeerivat väärtust. Oma loomingus kasutavad kunstnikud emotsioonide jõudu ja ekspressiivsuses leiduvat väge. Nad on ehedalt eitanud ilustatud tõde, libamoraalseid maske, võltsi õnnelikkuse sündroomi, mis keelab end vahetult väljendamast. Ekspressionistid on justkui kaasaegsed dokumenteerijad, kes loomisprotsessi käigus kogevad katarsislikku kergendust ja kelle loomingu läbi on ka vaatajal võimalus tunnetada iseenda sisemaailma sügavust. Nimetagem seda ekspressiivseks katarsise efektiks. Oma loomingu kaudu soovivad kunstnikud puudutada inimestes olevaid rikkalikke tundeid, äratada teadlikkust ja omal moel vallandada vanade elumustrite lõppe, mis võivad osutuda uuteks algusteks.

​

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital