Kunsti luues on minu jaoks kõige olulisemateks faktoriteks mängulisus, eksperimenteerimine ja loomeprotsessi ”kadumine”. Seda ”kadumist” nimetaksin veel kohale jõudmiseks, teosega üheks saamiseks või ka mina kõrvale astumiseks. Protsessis olemine teeb minu jaoks loomise nauditavaks. Tunnen, et läbi selle saan lasta enda sisemisel lapsel avastada ja mängida. Lisaks avastamisele ja protsessist rõõmu tundmisele, lisandub minu jaoks veel üks oluline element, milleks on teraapia – tunnen, et hingestatult protsessi kadudes, toimub mingisugune teadvusenihe, mis laseb mul lahti lasta sellest, mis mind enam ei kanna ja ei teeni. Näiteks vabanemine vanadest mõttemustritest, harjumustest, sõltuvustest, tujudest või kinni jäänud emotsioonidest jpm. Olles üle võetud protsessist, kaob kaasnähtusena ka vajadus midagi „ilusat“, korrektset, akadeemiliselt vastuvõetavat jäädvustada. See võimaldab hinnanguteta luua midagi teistsugust ja olla jälgija sellele, mis läbi minu sünnib. Läbi kohalolu muutuvad selle piltsõnumi edastamise vahendid teisejärguliseks, mis tähendab, et mängu tulevad kõiksugu käepärast olevad tarbevahendid või, siis käed ja sõrmed. Pean tunnistama, et näppudega maalimine on kindlasti üks mu lemmikutest. Seesugune viis lubab mul lõuendile läheneda erilise intensiivsuse ja erksusega, mis võimaldab paremini kaotada barjääri objekti ja subjekti vahel. Bhagwan Shree Rajneesh (Osho) on öelnud, et kõik kunstid pärinevad meditatsioonist, kuid on sellest eemaldunud ja, et iga kunstnik peaks leidma tagasitee puhta ja püha meditatsiooni juurde. Ma arvan, et see on ka üks minu missioonidest. 

​

​

Leian, et elame ajalooliselt ühel märkimisväärsel ajastul. Spirituaalses maailmanägemuses on tunda üha intensiivsemalt polariseeruvaid energiaid, mis muudavad maised asjaolud segaseks ja väljakutsuvaks. Võiks öelda, et suures pildis on tunda kahe maailma lõhestumist. Vana „maatriks“ ja tsentraliseeritud juhtimine kaotab järk järgult oma võimu ja järjest jõudsamalt hiilib varjust välja Uus Maailm. Kollektiivsel tasandil puhastavad võimsad energiad igapäevaselt meie süsteemidest hirmu, ärevust, puudusteadvust, viha ja vastuolu. Näen ja kogen, kuidas Uues Maailmas tähistatakse elu pühadust ja järjest enam võidutseb armastus, rahu, rõõm ja tasakaal. Reaalsusekontrollina on meil võimalus igapäevaselt läbi kohalolu teadvustada antud hetke ja märgata kumma maailma loomisesse me oma energia suuname ja missugust maailma sellega enda ümber loome.

Soovin teadvustada üksteise toetamise ja hoidmise olulistust. Igale inimesele on tähtis, et ta oleks oma teekonnal märgatud, vajadusel raskuses abistatud või oma tegemistes tunnustatud. Leian, et äärmiselt oluliseks on muutunud kogukonna tähtsus meie igapäeva elus. Kogukond aitab tuua meie ellu sära, kergust ja mõistmist. Juhul kui oleme teelt kõrvale triivinud, on suur võimalus, et ta suunab meid taas õigemale rajale. Olgu siis kogukonnaks pere, sõbrad, armastatu või koolikaaslased, kellega me ühiselt kasvame.

Olen ääretult tänulik, et mul on võimalus olla vabakutseline kunstnik ja käia oma südameteed. Soovin, et kõik inimesed saaksid igapäevaselt tegeleda asjadega, mis neid inspireerivad ja sütitavad. Soovin kõigile julgust, järjekindlust, selgelt meelt, usku ja tuge, et saaksime teha seda, mida oleme tulnud siia maailma tegema. Olen ülimalt tänulik oma perekonnale, elukaaslasele ja sõpradele märkimisväärse toetuse ja armastuse eest. 

Julgustan kõiki hüppama oma hingetee rongile, et saaksime üheskoos luua ühiskonna, mis oleks täidetud kõige suurema tasakaalu, armastuse, külluse, vabaduse, rahu ja õnnega.